Leela on Martin Wickramasinghe (1890-1976) esimene romaan; autorit peetakse nüüd üheks moodsa singali proosa rajajaks. Raamat ilmus esmakordselt 1914. aastal, kui ta oli veel noor mees, veidi üle kahekümne aasta vana, ja käesolev on selle singalikeelne väljaanne.
Wickramasinghe ütles hiljem, et kirjutas Leela üheksateistaastasena, järgides teadlikult tolle aja populaarseima singali romaanikirjaniku Piyadasa Sirisena eeskuju. Lugu ise on üles ehitatud tavapärase melodraamana, kuid noor autor kasutas seda oma kangelase Alberti kaudu, et esitada ideid, mis olid tollastele singali lugejatele väga uued: moodne teadus, bioloogia, evolutsioon ja antropoloogia ning arusaam, et edasiminek sünnib nii vanade kommete kahtluse alla seadmisest kui ka nende säilitamisest. Eessõnas väitis ta, et ei saa olla üht teadmistesüsteemi Aasia ja teist lääne inimeste jaoks.
Raamat ei olnud edukas. See pälvis vaenulikke arvustusi, sealhulgas munk Yagirala Pagnananda Thero rünnakute sarja budistlikus ajakirjanduses ja Sirisena enda kriitika, kes oli vastu evolutsiooniteooria propageerimisele. Autori enda sõnul müüdi esmatrükist vaid mõnisada eksemplari. Hiljem pidas Wickramasinghe seda jutustusena õhukeseks, kuid ideeteosena väärtuslikuks ning jätkas teaduslike mõtiskluste kirjutamist esseedes ja pöördus teistsuguse proosa juurde romaanis Soma (1920).
Tänapäeval pakub Leela huvi eelkõige kuuskümmend aastat kestnud loometee lähtepunktina, mis viis teosteni Gamperaliya, Madol Doova ja Viragaya. Raamat sobib singali keele lugejatele, kes tahavad jälgida Wickramasinghe arengut algusest peale, ning kõigile, keda huvitab singali romaani varane ajalugu.
- Autor: Martin Wickramasinghe
- Ilmunud: 1914
- Keel: singali
