Vap Poya

Iga täiskuupäev Sri Lanka budistlikus kalendris kannab oma ajaloo, rituaali ja tähenduse koormat. Vap Poya – mida peetakse oktoobris – kuulub nende sündmuste kõige mitmekihilisemate hulka, põimides kokku sündmusi Buddha elust, budismi varasest levikust ja saare iidsetest põllurütmidest. Sri Lanka budistidele on see templikülastuse, Sangha vastu helduse ja vaikse mõtisklemise päev selle üle, mida Vap kuu tähendab nii vaimses kui ka praktilises mõttes.

Miks peetakse Vap Poyat budismis nii tähtsaks?

Sri Lanka budistlikus kalendris peetakse Vap Poyat laialdaselt tähtsuselt kolmandaks täiskuupäevaks. Mai Vesak Poya meenutab Buddha sündi, valgustumist ja parinibbanat, juuni Poson Poya aga budismi jõudmist Sri Lankale enam kui 2300 aastat tagasi. Vap Poya on selles järjestuses oma koha välja teeninud tänu märkimisväärsele hulgale budismi ajaloo sündmustele, mis on väidetavalt langenud just sellele täiskuule.

Päev tähistab ka Vas'i lõppu – kolmekuulist taandumist, mida theravaada mungad vihmaperioodil peavad. Vas'i lõpule järgneb Katina aeg, mil ilmikbudistid annetavad Sanghale ehk mungakogukonnale rüüsid ja tarbeesemeid. See andmise traditsioon teeb oktoobrist saare templites ja Dhamma-koolides elavnenud usuelu kuu.

Milliseid sündmusi Buddha elust seostatakse Vap Poyaga?

Budistlikud pühakirjad mainivad mitut selle täiskuuga seotud olulist hetke. Varaseim puudutab prints Siddhartat – tulevast Gautama Buddhat – väikelapsena. Tema isa, Kapilavasthupura kuningas Suddhodana, oli viinud noore printsi kuninglikule Vap Magulale – tseremoniaalsele künnipeole, mis tähistas riisiistutushooaja algust. Kui kuningas kündis põllule esimest vagu, eksles väike prints varjulisele lagendikule ning ta leiti sealt ristatud jalgadega sügavas meditatsioonis istumas, keha väidetavalt õhus hõljumas. Nähtust liigutatuna kummardas kuningas Suddhodana omaenda poja ees – hetk, mida pühakirjad käsitlevad Buddha tõelise olemuse ettekuulutusena.

Hiljem Buddha elus tähistab Vap Poya väidetavalt tema naasmist Tavatimsast, taevasest riigist, kus viibis tema ema, kuninganna Mahamaya. Ta oli surnud seitse päeva pärast sünnitust ning Buddha viibis Tavatimsas, et õpetada talle Abhidhammat – oma filosoofilise õpetuse sügavaimat kihti. Selle õpetuse kaudu saavutas ta sotapanna – esimese neljast astmest valgustumise teel. Buddha naasmine maa peale toimus väidetavalt Sankassa Puras ning seda sündmust tähistatakse theravaada budismi maades erilise austusega.

Selle päevaga on seotud ka Maitreya, tulevane Buddha. Bodhisattvana – olendina, kes alles liigub buddhaks saamise poole – astus Maitreya väidetavalt ühel Vap Poya päeval koos viiesaja järgijaga mungaordusse.

Kuidas on Vap Poya seotud budismi ajalooga Sri Lankal?

Sri Lanka budistid peavad Vap Poyat, olles eriti teadlikud sündmustest, mis kujundasid nende enda traditsiooni. Kui keiser Ashoka poeg arahat Mahinda oli 3. sajandil eKr budismi saarele toonud, küsis kuningas Devanampiyatissa temalt, mida on vaja, et Dhamma Sri Lanka pinnal tõeliselt juurduks. Mahinda vastus – et budism juurdub alles siis, kui Sri Lankal sündinud ja üles kasvanud inimene astub ordusse – avas olulise peatüki usuajaloos.

Just Vap Poya päeval saatis kuningas Devanampiyatissa keiser Ashokale ametliku palve saata saarele oma tütar Sanghamitta Theri. Kuninga käli Anula Devi soovis väga saada pühitsetud budistlikuks nunnaks ning selleks oli vaja kogenud bhikkhunit, kes tseremoonia läbi viiks. Sanghamitta Theri sõitis Sri Lankale ja rajas bhikkhunide ordu – budistlike nunnade ordu –, mis võimaldas Anula Devil saada üheks saare esimeseks pühitsetud nunnaks.

Sanghamitta Theri tõi kaasa ka püha Bodhi-puu võsu – viigipuu Indias Bodh Gayas, mille all Buddha valgustus. See võsu istutati Anuradhapurasse ning sellest kasvanud puu elab tänini, mistõttu on see üks maailma vanimaid ajalooliselt dokumenteeritud puid. See on elav side saare ja Dhamma algupära vahel.

Sama oluline on seos riisikasvatusega. Riisipõllundus on olnud Sri Lanka tsivilisatsiooni keskmes aastatuhandeid ning Vap – singali sõna istutushooaja kohta – annab poyale nime. Vap Poya pidamine on teatud mõttes korraga nii vaimse kui ka põllumajandusliku tänulikkuse tegu.

Millised on Vap Poya peamised usulised kombed?

Kogu Sri Lankal on Vap Poya riigipüha. Templid korraldavad terve päeva ja öö kestvaid programme ning vagad budistid peavad sil'i – kaheksat ettekirjutust kogu täiskuupäeva vältel. Pühamutes ja viharates üle kogu riigi toimuvad pinkamad – teenete kogumise tseremooniad.

• Sil'i pidamine: ilmikbudistid kogunevad templitesse, et pidada kaheksat ettekirjutust, hoidudes pärast keskpäeva toidust, meelelahutusest ja ehetest.
• Dhamma kuulamine: jutlused ja Dhamma-arutelud, sageli Vap Poya sündmustest endist, kestavad kogu päeva ja öösse.
• Katina annetused: pärast Vas'i lõppu algab Katina aeg ning kogudused valmistavad ette rüü- ja tarbeesemete annetusi munkadele, kes on taandumise lõpetanud.
• Templite valgustus: paljud templid süütavad õhtul laternaid ja õlilampe – enamikule poya-päevadele omane komme.
• Dana (heldus): ilmikbudistid annetavad kloostritele toitu, ravimeid ja tarbeesemeid – selle aja andmisvaimu väljendus.

Kus toimuvad Sri Lankal kõige olulisemad Vap Poya pidustused?

Kuigi päeva peab iga saare budistlik tempel, on mõnel paigal eriline kõla. Anuradhapura – iidne pealinn, kus kasvab Sri Maha Bodhi puu – meelitab Vap Poyaks kohale suurel hulgal palverändureid. Paik on üks theravaada budismi pühimaid ja UNESCO maailmapärandi nimistus. Elavat tegevust on ka Mihintales, kus arahat Mahinda esimest korda kuningas Devanampiyatissale jutlustas.

Kandys peab Dalada Maligawa (Hambatempel) terve päeva puja-tseremooniaid. Esala Perahera festival – juulis või augustis – on eraldi sündmus, kuid Kandy usuline taristu teeb linnast aasta läbi loomuliku poya-pidustuste keskuse. Avalikke programme korraldavad ka templid Colombos ning Lõuna-, Põhja-Kesk- ja Keskprovintsis.

Mis on Vap-hooaja põllumajanduslik tähendus Sri Lankal?

Singali sõna „Vap“ tähistab aasta teist riisikasvatushooaega, mis kestab umbes oktoobrist märtsini. See on Maha hooaeg, mil kirdemussoon toob vihma kuiva vööndisse ning põllumehed Põhja-Kesk-provintsis ja mujal valmistavad oma põlde ette. See, et Vap Poya langeb hooaja algusesse, pole juhus – see peegeldab iidset India Vap Magula tseremooniat, millest räägib lugu prints Siddhartha esimesest meditatsioonist, sidudes põllunduse ja pühaduse viisil, mis on sajandeid kujundanud Sri Lanka kultuuri.

Veehoidlatest niisutamisest sõltuvad kogukonnad – iidsed reservuaarisüsteemid, mis tänini toetavad põllumajandust kuivas vööndis – alustasid istutustsüklit traditsiooniliselt just sel ajal. Riisipõld ehk kumbura ei ole Sri Lanka elus pelgalt majandusüksus; sellel on kultuuriline ja vaimne kaal, mida Vap Poya peegeldab ja kinnistab.

Kuidas peaks Sri Lanka külastaja Vap Poyat kogema?

Oktoobris Sri Lankal reisijad leiavad, et Vap Poya on tõeliselt liigutav päev – eeldusel, et nad suhtuvad sellesse vajaliku austusega. Templid võtavad hea meelega vastu külastajaid, kes riietuvad tagasihoidlikult (sil'i pidajad kannavad valget), võtavad sissepääsu juures jalanõud ära ja käituvad vaikselt. Pühamutes tuleks pildistada diskreetselt või üldse mitte, järgides templitöötajate juhiseid.

Enamik Sri Lanka ettevõtteid on avatud, kuid alkoholimüük on poya-päevadel seadusega keelatud. Liiklus suurte palverännupaikade, eriti Anuradhapura ja Mihintale ümber on tavaliselt hommikul ja varaõhtul tihe. Soovitatav on saabuda varakult või korraldada transport ette usaldusväärse teenuse kaudu – Lakpura eraautojuhtide võrgustik aitab tagada sujuva külastuse igasse templisse ja palverännupaika üle saare.