Seetha on üks Martin Wickramasinghe (1890-1976) varaseid romaane, mis ilmus esmakordselt 1923. aastal, samal aastal kui Irangani. See on singalikeelne väljaanne.
Raamatul on Wickramasinghe arengus eriline koht. Tema teine ja kolmas romaan, Soma ja Irangani, olid tolle aja populaarses laadis sentimentaalsed armastusromaanid ja müüdi kiiresti läbi. Oma autobiograafilistes kirjutistes eristas ta neist romaani Seetha: ta ütles, et kirjutas romaanid Seetha ja Miringu Diya (1925) ning novellikogu Geheniyak (1924), et vabaneda naiivsete lugude kirjutamisest, ning et nende kaudu kujundas ta jutustamis- ja kirjeldamislaadi, mis sobis tema enda kogemusega singali elust. Erinevalt kahest varasemast armastusromaanist ei müünud Seetha hästi, kuid ta kirjutas, et ei suutnud end sundida vana mustri juurde naasma.
Kriitikud on käsitlenud romaani Seetha üleminekuteosena, milles tõsisem teema paikneb ikka veel kohmakalt melodraama konventsioonide sees. Kirjandusteadlane Sarathchandra Wickramasuriya rühmitab selle koos teiste Wickramasinghe 1920. aastate alguse romaanidega, mida ühendab kaastundlik huvi naiste elu ja moraalse väärtuse vastu. Autor naasis raamatu juurde aastakümneid hiljem, kirjutades uue eessõna 1959. aastal ilmunud väljaandele.
Wickramasinghe 1920. aastate romaanidele järgnes pikk paus enne romaani Gamperaliya (1944) ning Seetha näitab esimesi samme selle hilisema teose realismi poole. Raamat sobib singali lugejatele, kes soovivad jälgida tema loometeed järjekorras ja näha, kust sai alguse tema küps stiil.
- Autor: Martin Wickramasinghe
- Ilmunud: 1923
- Keel: singali
